VEB Fond ei ole surnud. EML

Üks Eesti pangandusajaloo häbiplekke on kahtlemata VEB Fond. Nii õiguslikus kui eetilises plaanis pehmelt öeldes segane teema. Ainus selge asi kogu selles loos on see, et pankade kliendid, kes 1992. aastal oma rahast ilma jäid, ei ole tänaseni sentigi tagasi saanud. Välja arvatud üks klient, kelle konto õnnestus „lahti sulatada“. Vahepeal jäi mulje, et asi sellega lõpebki, sest kohtust abi ei saadud — nagu sellistel puhkudel juba kombeks, selgub pärast paarikümneaastaseid kohtuprotsesse, et kahjukannatajad olid pöördunud kas valesse kohtusse, vale nõudega, vale isiku vastu, liiga vara, liiga hilja või unustanud ära tähtsad nõiasõnad.

Kuid nüüd on teema tõstatatud taas Riigikogus. Nii nagu 1993. aastal Riigikogu otsusega võeti hoiustajatelt raha ära, on viis Riigikogu liiget (Jaak Madison, Artur Talvik, Jaanus Karilaid, Toomas Paur, Martin Helme) algatanud otsuse, millega hoiustajatele kaotatud raha tagasi anda.

26.09.2017 algatatud eelnõu numbriga 515 OE on õiguskomisjoni menetluses. Kuna otsuse ja seletuskirja tekstist saab lugeja piisavalt kompaktse ja põhjaliku ülevaate kogu loost, siis trükime mõlemad dokumendid MaksuMaksja veergudel ära.

Riigikogu otsuse eelnõu

Riikliku VEB Fondi koondatud Põhja-Eesti Aktsiapanga ja Balti Ühispanga klientide nõuete, mis on seotud endises NSV Liidu Välismajanduspangas külmutatud kontodega, eest Eesti Vabariigi poolt reaalse rahalise hüvitise suuruse määramine ja väljamaksmine

Eesti Vabariigi põhiseaduse § 65 punkti 16 alusel ning arvestades Tallinna Ringkonnakohtu 22. oktoobri 2010. a otsust haldusasjas nr 3-04-469, Riigikogu otsustab:

  1. hüvitada Riigikogu 20. jaanuari 1993. a otsuse „NSV Liidu Välismajanduspangas külmutatud Eesti pankade kontod“ punktiga 1 moodustatud Eesti Vabariigi nõuete fondi, nimetusega Riiklik VEB Fond, poolt välja lastud sertifikaatides märgitud Riikliku VEB Fondi koondatud Põhja-Eesti Aktsiapanga ja Balti Ühispanga klientide nõudeid, mis on seotud endises NSV Liidu Välismajanduspangas külmutatud kontodega, Riikliku VEB Fondi sertifikaatide omanikele;
  2. hüvitis makstakse ebaõigluse kõrvaldamiseks üksnes neile sertifikaadiomanikele, kelle kasuks on tehtud Tallinna Ringkonnakohtu 22. oktoobri 2010. a otsus haldusasjas nr 3-04-469. Hüvitis makstakse Eesti Panga poolt Eesti Panga seaduse § 30 lg 5 alusel kasumist riigieelarvesse tehtavate eraldiste arvel. Iga-aastasest riigieelarvesse kantavast kasumiosast makstakse otsuse punktis 2 toodud sertifikaadiomanikele hüvitamiseks 50% ja seda kuni sertifikaadiomanikele kogu hüvitise lõpliku tasumiseni;
  3. hüvitise maksab välja Rahandusministeerium 60 päeva jooksul alates Eesti Panga kasumieraldise laekumisest riigieelarvesse;
  4. hüvitise suurus määratakse järgmise valemi alusel:

sertifikaadis toodud rahuldamata nõue korrutatakse kümne protsendiga (10%) (intress). Eelmises lauses saadud summa korrutatakse kahekümne neljaga (24) (aastad). Eelmises lauses saadud summale lisatakse sertifikaadis toodud rahuldamata nõue. Eelmises lauses saadud summa korrutatakse USA dollari ja euro vahetuskursiga Riigikogu otsuse vastuvõtmise hetkel.

Hüvitis makstakse välja käesoleva otsuse jõustumise päeval kõigile sertifikaatide omanikele proportsionaalselt lähtuvalt sertifikaatides toodud rahuldamata nõuete suurusele;

  1. tunnistada kehtetuks Riigikogu 15. veebruari 2012. a otsus „Riikliku VEB Fondi sertifikaatidega tagatud nõuete hüvitamine“;
  2. käesolev otsus jõustub seitsmendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.

Seletuskiri otsuse 515 OE eelnõu juurde

I. Sissejuhatus

1) Nõukogude Liidu lagunemise ja Eesti Vabariigi taasiseseisvumise järgselt kasutasid paljud Eesti pangad ajalooliselt korrespondentarveldusteks NSVL Välismajanduspanka (Внешекономбанк, edaspidi Venemaa Välismajanduspank), mis tsentraliseeritult tegi Nõukogude Liidu territooriumil välisarveldusi.

2) 1991. ja 1992. a külmutas Vene Föderatsioon ühepoolselt Eesti pankade korrespondentkontod Venemaa Välismajanduspangas.

3) Eesti oli just väljunud rublatsoonist, 1992. a läbi viinud rahareformi ja kasutusele võtnud Eesti krooni. Venemaa Välismajanduspangas külmutatud summa oli võrreldes äsja emiteeritud Eesti oma raha kogusummaga väga suur, mistõttu sattus kahtluse alla oma raha jätkusuutlikkus. Värskelt ringlusesse lastud Eesti krooni stabiilsuse säilitamiseks ja pangandussüsteemi toimimise huvides eraldas Eesti Vabariik 20.01.1993 Riigikogu otsusega kahe Eesti kommertspanga (Põhja Eesti Aktsiapank ja Balti Ühispank) nende klientide nõuded, kellele tulid välisülekanded Venemaa välismajanduspanga kaudu pankade kohustuste hulgast. Eraldatud nõuded viidi sama Riigikogu otsuse alusel moodustatud Riiklikusse VEB Fondi. Endiste pangaklientide nõuded pankade vastu (kontol olev raha) asendati Riikliku VEB Fondi sertifikaatidega, mille tulemusena likviidsusraskustesse sattunud pangad vabanesid VEB Fondi koondatud nõuete ulatuses kohustustest.

4) VEB Fondi eesmärgiks oli selle loomisel Riigikogu poolt sertifikaadiomanikele raha tagastamine Venemaaga läbirääkimiste kaudu, muu hulgas nähti ette ka fondi võimalus iseseisva majandustegevuse kaudu tulu teenida. Fondi vara tuli jaotada sertifikaadiomanikele proportsionaalselt nende sertifikaadi nimiväärtusega. Nimiväärtus omakorda vastas isiku nõude suurusele Eesti kommertspanga vastu selle VEB Fondi viimise hetkel. Sertifikaadid olid vabalt võõrandatavad, eesmärgiga tekitada neile koheselt järelturg ja lähedane väärtus likviidsusraskuses olnud panka jäänud rahale. 20.01.1993 Riigikogu otsusega nähti ette ka Eesti Vabariigil ja Eesti Pangal võimaluste tekkimisel nende poolt sertifikaatide tagasiostmine (punkt 7).

5) Kuna sertifikaadiomanikeni mingit reaalset vara pika aja jooksul ei jõudnud, pöördusid viis neist 2004. a lõpus kaebusega Eesti Vabariigi vastu halduskohtusse. 2011. a võitsid sertifikaadiomanikud selles vaidluses riiki, ja pärast Eesti Vabariigi, Eesti Panga ja VEB Fondi kaebuste tagasilükkamist Riigikohtu poolt jõustus 22.10.2010 Tallinna Ringkonnakohtu otsus, milles kohus tuvastas, et VEB Fond on varatu ja sertifikaatidega tagatud nõuete osas on riik vastutav, kuna on sekkunud avalikes huvides pankade ja klientide vahelistesse eraõiguslikesse arvelduslepingutest tulenevatesse õigussuhetesse. Ringkonnakohtu otsuse kohaselt vastutab riik sellise sekkumise järgselt rakendatud meetmete tulemuslikkuse eest. Kuna VEB Fond ei olnud suutnud endistele pangaklientidele ja sertifikaatide järelturult omandanutele reaalset kompensatsiooni pakkuda, kohustati Eesti Vabariiki üheksa kuu jooksul uuesti otsustama VEB Fondi sertifikaatidega tagatud nõuete hüvitamise küsimus. Ringkonnakohus jättis hüvitise liigi ja määra kaalutlusõiguse alusel riigi otsustada.

6) Riik ei täitnud kohtuotsusega määratud tähtaja jooksul oma kohustusi ja Tallinna Ringkonnakohus määras riigile 3200 euro suuruse trahvi.

7) Seejärel võttis Riigikogu 15.02.2013 vastu otsuse, millega otsustati likvideerida VEB Fond ja maksta kõigile sertifikaadiomanikele hüvitis likvideeritava fondi vara müügist laekuva summa arvelt. Samas oli VEB Fond kogu oma tegevusperioodi jooksul esitanud riiklikele registritele majandusaasta aruannetes, sh ka likvideerimiseelses viimases aruandes, et fondil puudub igasugune vara. Fondi varatus oli tuvastatud ka 22.10.2010 Tallinna Ringkonnakohtu kohtuotsusega.

8) 12 sertifikaadiomanikku esitasid Riigikogu otsuse peale kaebused vastavalt siseriiklikule menetlusõigusele otse Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumile. Kolleegium andis asja arutamiseks Riigikohtu üldkogule. Menetluse ajal ilmnes asjaolu, et Eesti Pank on aidanud dokumente võltsides 32 miljoni dollari ulatuses Venemaalt ühel Vene ettevõtjal pankade korrespondentkontol külmutatud raha kätte saada.

9) Riigikohtu 20.11.2012 otsusega jäeti kaebused rahuldamata. Riigikohus leidis vastupidiselt juba jõustunud Tallinna Ringkonnakohtu 22.10.2010 otsusele, et Eesti Vabariigil puuduvad igasugused kohustused VEB Fondi sertifikaadiomanike ees.

10) Lõpptulemusena on 1993. a raskustesse sattunud kommertspangad ja rahandussüsteem saneeritud Eesti Vabariigi poolt sertifikaadiomanike raha eest.

  1. Pangad vabastati riigi sekkumise kaudu kohustustest.
  2. Riik andis sertifikaadiomanikele lubaduse VEB Fondi kaudu neile raha tagastamiseks ja lõi selleks avalikes huvides Riikliku VEB Fondi.
  3. Hilisema VEB Fondi tegevuse nurjumise ja riigi tegevusetuse tõttu jäid kaebajad oma varast ilma.
  4. Tallinna Ringkonnakohtu jõustunud kohtuotsuse jättis riik täitmata.
  5. 15.02.2012 Riigikogu otsusega tühistati Riigikogu 20.01.1993 otsus, mistõttu lõpetati kaebajate seni ainus kompensatsioon — VEB Fondi sertifikaat ja kõigi kaebajate suhtes kehtinud Eesti Panga ja Eesti Vabariigi kohustus vastavalt võimaluste tekkimisele osta VEB Fondi poolt väljastatud sertifikaate kokkuleppelistel tingimustel.
  6. Riigikohtu üldkogu revideeris 20.11.2012 otsusega menetlusõiguslikku alust omamata Tallinna Ringkonnakohtu 22.10.2010 jõustunud kohtuotsust ja esitas otsuse põhjendustes kohtuotsusega vastuolus oleva järelduse, et Tallinna Ringkonnakohtu 22.10.2010 kohtuotsus on sellise formaalse lahendusega täidetud.
  7. Kuus Riigikohtu kohtunikku jäid eriarvamusele.

11) Eestis on nüüd jõus kaks teineteist välistavat jõustunud kohtuotsust. Tallinna Ringkonnakohtu 22.10.2010 otsuse kohaselt vastutab riik sertifikaadiomanike ees, kuna sekkus avalikes huvides eraõiguslikesse suhetesse, asendades pangaklientide nõude pangast kontol oleva raha saamiseks Riikliku VEB Fondi sertifikaadiga. Otsus kohustab riiki lahendama VEB Fondi sertifikaatidega tagatud nõuete kompenseerimise küsimuse. Otsusega jäeti riigile hüvitamisel otsustamiseks üksnes hüvitise liik ja määr. Riigikohtu üldkogu 20.11.2012 otsuses aga tuvastatakse, et riigil puuduvad igasugused kohustused VEB Fondi sertifikaadiomanike ees.

12) Pärast Riigikohtu otsuse tegemist viis VEB Fond läbi fondi vara müügi. Ainsaks varaks oli Venemaa Välismajanduspanga vastu suunatud nõue, millele lahenduse leidmine on võimalik üksnes poliitilisel teel. Varale ühtegi pakkumist ei tehtud ja fondi likvideerimisel sertifikaadiomanikele mingit hüvitist ei makstud. Seega ei saanud kaebajad lõpptulemusena mingit hüvitist oma pangakontol olnud raha eest, mida riik kasutas pankade saneerimiseks.

13) Kuna kaebajad on jäetud ilma varalisest õigusest (pangakontol olnud rahast), samuti on Eesti Vabariik jätnud täitmata jõustunud kohtuotsuse, tuleb vastav õigusrikkumine lõpetada. Eesti riigi seisukohalt on lubamatu, kui jõustunud Tallinna Ringkonnakohtu 22.10.2010 otsust ei ole täidetud. Samuti ei tee au kohtusüsteemile asjaolu, et vastavat otsust ei ole arvestatud Riigikohtu üldkogu 20.11.2012 otsuse tegemisel ja jõustunud kohtuotsust on sisuliselt revideeritud. Ausalt ja õiglaselt toimiv riik peab oma vigu tunnistama ja erinevate riiklike institutsioonide tekitatud ebaõigluse kõrvaldama.

14) Vajalikud kulutused kantakse Eesti Panga poolt Eesti Panga seaduse § 30 lõike 5 alusel panga kasumist riigieelarvesse tehtavate eraldiste arvel. Iga-aastasest riigieelarvesse kantavast kasumiosast kantakse sertifikaadiomanikele hüvitamiseks 50% (proportsionaalselt sertifikaadiomaniku nõude suurusele) ja seda kuni kõigile sertifikaadiomanikele kogu hüvitise lõpliku tasumiseni.

II. Otsuse mõjud ja sätete võrdlev analüüs

 

Eelnõu punktiga 1 nähakse ette sertifikaatidega esindatud nõuete rahuldamine. Riiklikul VEB Fondil ei ole õnnestunud enam kui 24 aasta jooksul sertifikaadiomanike õigusi kaitsta ja nõudeid rahuldada. Nõuete rahuldamine võiks toimuda Eesti Vabariigi eelarvevahendite reservist.

Eelnõu punktiga 2 määratakse väljamaksmisele kuuluva reaalse hüvitise rahaline suurus. Sertifikaadi tingimuste kohaselt toimub fondi sertifikaatidega esindatud nõudeõiguse rahuldamine proportsionaalselt kõikide sertifikaatide omanike vahel. Eelnõu punkt 1 lähtub sertifikaadi tingimuste punktis 7 sätestatud nõuete rahuldamise regulatsioonist. Hüvitamisele kuuluvad kõik kehtivad sertifikaadid, mille alusel ei ole sertifikaadiomanike nõuded veel rahuldatud.

Hüvitise suuruse määramise põhialuseks on põhimõte, et sertifikaatide omanikud saaksid tagasi vähemalt summa, mis võrdub nende sertifikaadis toodud vara väärtusega. Kuna hüvitist makstakse 2017. aastal, siis sertifikaatidel toodud rahuldamata nõuded arvestatakse ümber 2017. aasta väärtusesse.

Selleks et leida sertifikaatides toodud rahuldamata nõuete väärtust otsuse vastuvõtmise hetkel, peaks seda korrutama tarbijahinnaindeksi inflatsiooniga alates sertifikaatide väljastamisest kuni käesoleva otsuse vastuvõtmiseni. Selleks võiks kasutada tarbijahinnaindeksi inflatsiooni kalkulaatorit (kättesaadav: https://data.bls.gov/cgi-bin/cpicalc.pl?cost1=41383&year1=1993&year2=2017):

seejärel tuleb saadud summa teisendada eurodesse lähtudes Eesti Panga poolt käesoleva otsuse vastuvõtmise ajal avaldatud USA dollari ja euro vahetuskursist (kättesaadav: www.eestipank.ee/valuutakursid):

ülaltoodud summale ehk sertifikaatides toodud käesoleva otsuse vastuvõtmise ajal rahuldamata nõuete väärtusele eurodes tuleks lisada ka kompensatsiooni lähtuvalt sellest, et nõuded rahuldatakse 24 aastat hiljem pärast sertifikaatide väljaandmist.

 

Vabariigi Valitsuse 22.01.1993 määruse nr 26 „Vabariigi Valitsuse tähtajaliste võlakohustuste väljalaskmise kohta“ (edaspidi määrus nr 26) alusel lasti välja Vabariigi Valitsuse tähtajalised võlakohustused 300 miljoni krooni väärtuses. Vabariigi Valitsuse tähtajaliste võlakohustuste tingimuste kohaselt on Vabariigi Valitsuse tähtajaline võlakohustus vabalt ostetav ja müüdav võlakohustus, mille tagasiostmist Vabariigi Valitsus alustab hiljemalt 1. jaanuarist 1998. a. Tagasiostmine toimub 10 aasta jooksul. Vabariigi Valitsuse tähtajalise võlakohustuse omanikule makstakse intressi 10% aastas. Intressi makstakse igal aastal alates 1. märtsist eelmise kalendriaasta eest. Vabariigi Valitsuse tähtajalise võlakohustuse nominaalväärtuseks on 100 000 krooni. Vabariigi Valitsuse tähtajalise võlakohustuse omanikul on õigus nõuda alates 1. maist 1993. a. Põhja-Eesti Aktsiapangalt või tema õigusjärglaselt tõendit võlakohustuse omamise kohta. Vabariigi Valitsuse tähtajaliste võlakohustuste arvestust ning nende ostu-müügi registrit peab Põhja-Eesti Aktsiapank või tema õigusjärglane.

Seega, samal ajal kui riik, VEB Fondi kaudu, andis välja sertifikaate PEAP ja UBB nõuete kohta, lasi riik PEAP ja UBB jaoks välja riiklikud võlakirjad. Käesoleval ajal oleks põhjendatud lähtuda sertifikaatides toodud nõuete eest hüvitise määramisel määruse nr 26 alusel välja antud võlakirjade väärtusest ehk sertifikaatide nominaalväärtus, millele lisandub intress 10% aastas.

Valem: ((sertifikaadis toodud rahuldamata nõue * 10%) * 24 (aastat)) + sertifikaadis toodud rahuldamata nõue)) * USA dollari ja euro vahetuskurss Riigikogu otsuse vastuvõtmise hetkel (ehk summa teisendamine eurodeks)).

Eelnõu punkti 3 kohaselt tunnistatakse kehtetuks otsus, millega loodeti rahuldada sertifikaatide omanike nõudeid sihtasutuse VEB, mis on Riikliku VEB Fondi õigusjärglane, vara realiseerimise tulemusena. Kuna sihtasutus VEB oli varatu, siis ei ole otsus oma eesmärki saavutanud. Otsusega taotletavat eesmärki otsuses toodud viisil ei ole ka tulevikus võimalik saavutada. Seega on otsus sisuliselt ainult deklaratiivne ega oma mingeid õiguslikke tagajärgi ega tähendust ning õigusselguse huvides oleks põhjendatud tunnistada nimetatud otsus kehtetuks. Riigikogu eelnimetatud otsuse kehtetuks tunnistamata jätmine võib tekitada selgusetust nimetatud ja käesoleva otsuse vahel.

III. Otsuse rakendamiseks vajalikud kulutused ja eeldatavad tulud

Vajalikud kulutused kantakse Eesti Panga poolt Eesti Panga seaduse § 30 lõike 5 alusel kasumist riigieelarvesse tehtavate eraldiste arvel. Iga-aastasest riigieelarvesse kantavast kasumiosast kantakse sertifikaadiomanikele hüvitamiseks 50% ja seda kuni kõigile sertifikaadiomanikele kogu hüvitise lõpliku tasumiseni. Eelnõu rakendamisega riigile täiendavaid kulutusi ei kaasne, kuna kohustused täidetakse Eesti Panga kasumi arvelt.

Näiteks eraldas Eesti Pank 2016 pressiteate kohaselt mullusest kasumist 7,5 miljonit eurot riigieelarvesse.

Kui Riigikogu otsustaks sellest eraldisest kas korraga või teatava protsendina iga-aastaselt kuni hüvitiste lõpliku väljamaksmiseni teha makseid, siis oleks kõik kena ja õiguspärane.

  1. Otsuse jõustumine

Otsus jõustub seitsmendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.

 

Allikas : Eesti Maksumaksjate Liit

http://www.maksumaksjad.ee/modules/smartsection/print.php?itemid=2097

Jaga artiklit:

1
Jäta kommentaar

1 Comment threads
0 Thread replies
0 Followers
 
Most reacted comment
Hottest comment thread
1 Comment authors

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.

  Subscribe  
Uuemad Vanimad Populaarsed
villu

raha tuleb tagastada kindlasti ja veel arvestada tolleaegset ostujõudu ning suurt viivist.sulidelt see raha välja nõuda ühes kogu vara konfiskeerimisega eesti riigi kasuks.